Üldinfo Volikogu Vallavalitsus Kultuur Haridus Turism


Üldinfo

Külad

Põdrala vallas on 14 küla.

Elanike arv külades seisuga 01.01.2014

1. Karu 7
2. Kaubi 7
3. Kungi 41
4. Leebiku 109
5. Liva 19
6. Lõve 65
7. Pikasilla 92
8. Pori 57
9. Reti 61
10.Riidaja 214
11.Rulli 40
12.Uralaane 38
13.Vanamõisa 31
14.Voorbahi 35
Kokku 816

Elanike arv külades seisuga 01.01.2013

1. Karu 7
2. Kaubi 12
3. Kungi 44
4. Leebiku 116
5. Liva 19
6. Lõve 65
7. Pikasilla 89
8. Pori 57
9. Reti 59
10.Riidaja 221
11.Rulli 35
12.Uralaane 38
13.Vanamõisa 28
14.Voorbahi 30
Kokku 820

Elanike arv külades seisuga 01.01.2012

1. Karu 6
2. Kaubi 13
3. Kungi 45
4. Leebiku 128
5. Liva 19
6. Lõve 70
7. Pikasilla 92
8. Pori 56
9. Reti 62
10.Riidaja 233
11.Rulli 37
12.Uralaane 36
13.Vanamõisa 25
14.Voorbahi 32
Kokku 854

Elanike arv külades seisuga 01.01.2011

1. Karu 6
2. Kaubi 14
3. Kungi 51
4. Leebiku 124
5. Liva 20
6. Lõve 71
7. Pikasilla 89
8. Pori 58
9. Reti 67
10. Riidaja 235
11. Rulli 39
12. Uralaane 40
13. Vanamõisa 27
14. Voorbahi 32
Kokku 873

Elanike arv külades seisuga 01.01.2010

1. Karu 7
2. Kaubi 14
3. Kungi 49
4. Leebiku 137
5. Liva 20
6. Lõve 75
7. Pikasilla 91
8. Pori 59
9. Reti 67
10. Riidaja 231
11. Rulli 40
12. Uralaane 42
13. Vanamõisa 23
14. Voorbahi 35
Kokku 890

Elanike arv külades seisuga 01.01.2009

Riidaja 235
Leebiku 140
Pikasilla 93
Reti 69
Lõve 69
Pori 60
Kungi 49
Rulli 42
Voorbahi 37
Uralaane 41
Vanamõisa26
Liva 20
Kaubi 14
Karu 7
Kokku: 902


Elanike arv külades seisuga 01.01.2008

Riidaja 239
Leebiku 147
Pikasilla 95
Reti 73
Lõve 68
Pori 63
Kungi 49
Rulli 43
Voorbahi 39
Uralaane 38
Vanamõisa29
Liva 19
Kaubi 14
Karu 6
Kokku: 922

Riidaja küla

Riidaja on vana asula, mida esmakordselt mainitakse Läti Henriku kroonikas, seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse 1226.a. Kroonikas on seda mainitud Poderiale nime all. Sama nime all esineb Riidaja küla ka Mellini kaardil.
Riidaja mõis on Riidaja küla süda. Vanades ajalooürikutes kannab ta saksapärast nime: Morsel Podrigel. Praeguse nime sai mõis sel ajal, kui ta kuulus Freytag von Loringhovenite valdusse. Siiani säilinud mõisa peahoone on valminud 1762.a ja on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. 1923.a. avati Riidaja mõisahoones kool, mis 1967.a. kolis uude majja. Riidaja ümbruses tegutses omal ajal J.Ljahhovi nimeline kolhoos, mille poolt on Riidaja mõisahoonet korduvalt rekonstrueeritud. Praegu seisab kunagine härrastemaja peaaegu tühjalt, vaid ühes tiivas tegutseb Riidaja raamatukogu ning Riidaja Naisseltsing. Mõis on võetud arvele vabariikliku tähtsusega ehitusmälestisena. Riidaja mõisa magasiaida ehitasid kohalikud elanikud seltsimajaks 1929.a. Kooliharidust on Riidajas antud 1833.a alates, mil mõisaomanik George Constantin von Stryk asutas Riidajasse vallakooli - Morsel - Podrigel Schule.
Praegu on Riidajas Põhikool ning selle juures tegutseb lasteaiarühm.
Riidaja park on Valga maakonna ilusamaid ja liigirohkemaid (52 liiki). Selle vanim, barokkstiilis osa on rajatud nähtavasti juba 18. sajandil koos samas stiilis mõisahoonega (valminud 1762), Hilisemad osad on kujundatud metsast, peamiselt 19. sajandi keskel. Pargis leidub mitmeid huvitavaid puuliike, nagu läiklehine pärn ja haruldaselt suured toompihlakad. Rohkesti on siberi palsaminulge ning alpi seedermändi.
Praegu asub Riidaja külas üleeestilise tuntusega Torupillitalu ning selle juures lennuväli.

Pikasilla küla

Esmakordselt on Pikasillat mainitud 1398. aastal kohana, kus orduvõimu ja Tartu piiskopi esindajad pidasid läbirääkimisi. Väike Emajõgi oli siin muinasajal Sakala ja Ugandi maakondade piiriks, hiljem Viljandi- ja Tartumaa piiriks. Sõdades (viimati 1944) on Pikasilla olnud lahingutander. 1944. aastal langenud sõjameeste vennaskalmistut tähistab mälestusmärk.
Pikasillal on sündinud Aleksander Läte, elanud Henrik Visnapuu ja August Kitzberg.

Pikasilla lähistel paikneb Vooremägi, mis oli 11. - 13. sajandil Ugandi läänepoolseim linnus. Vooremägi on Väikese Emajõe suudmeluhast 10 - 11 m kõrgem, kuni 44 m pikk ja 34 m lai.






Fotol vaade Vooremäelt Pähksaare suunas

www.hot.ee/pikasilla


Leebiku küla


Leebiku küla asub Õhne jõe ääres.

Leebiku (algselt arvatavasti Haavakatku) mõisat on esimest korda mainitud 1531. a. (Abenkat). Nüüdse nime on mõis saanud Klebecki mõisnikusuguvõsa järgi.

Piki Õhne jõe järsku kallast kulgeb Leebiku park, kus äratavad tähelepanu hõbepappel, valge mänd, vene ja euroopa lehis.
Luuletaja ja ühiskonnategelane Henrik Visnapuu sündis Leebikus Maardina talus 21.12.1889 (vkj). 1891.a asuti elama Pikasillale.

Leebikus leiavad inimesed tööd firmades:
OÜ Ati - puidutöötlemine
OÜ Topster - põllumajandusettevõte
Tõrva Tarbijate Ühistu Leebiku kauplus, kus müüakse toidu-ja esmatarbekaupu.
Avatud:
E-R 9.00-17.00
L 9.00-16.00
P 10.00-12.00


Reti küla.

Reti küla on säilinud tüüpilise ridakülana. Talukohad on valdavalt asustatud ja põllud haritud, on õnnestunud vältida võsastumist. Seetõttu on säilinud külamaastiku traditsiooniline ilme.

Reti külas Toosi talus sündis Andres Dido (1855-1921).
A. Dido oli eesti rahvusliku liikumise aktiivne tegelane. Ta võttis osa Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi tegevusest ning tegi koostööd C. R. Jakobsoni "Sakalale". Kahtlustatuna koostöö tegemises vene revolutsiooniliste emigrantidega, saadeti ta 1885. a. maalt välja. Elas pagulasena Pariisis.

Pikem kirjutis Eesti Riigiarhiivi nõunikult Peep Pillakult:

Samas Toosi talus sündis õllevabrikant Tõnis Nälk (1855-1910), kes määras 1910. a. ligi 50 000 rubla Bergmanni abiraha fondi (asutatud 1903) täiendamiseks. See oli suurim toetuskapital Tartu ja Peterburi ülikoolides ja Riia polütehnikumis õppivatele, eelkõige Helme kihelkonnast pärit üliõpilastele.


Rulli küla


Rulli küla on tänavküla, mis asub Valgamaal Põdrala ja Helme valla piirialadel. Küla poolitab Jõku jõgi.



Enne teist maailmasõda oli külas olemas seltsimaja, kõrts, kauplused ning mälestuste järele ka palju käsitöötegijaid.
Väikese Emajõe ääres Rulli metsades 1944. aasta septembris toimunud mõlemalt sõdivalt poolelt suuri vereohvreid nõudnud lahingutest on alles sõjaaegseid kaevikuid.

Kaasajal elab Rullis 49 alalist elanikku (Põdrala ja Helme valla elanikke kokku).
Asulas asub Riigimetsa Majandamise Keskusel taimla, kus kasvatatakse avajuurseid taimi.

Kontakt
Rahvastik
Sümboolika
Loodus
Ajalugu
Külad
Ettevõtted
Mittetulundusühingud ja seltsid
Sõbrad ja koostööpartnerid
Taotluste vormid
Jäätmemajandus
Piirkonnakonstaabli kontaktandmed
Piirkondlik metsanduse spetsialist
Kirik ja kogudused
Kasulik info
Internet
Euroopa Parlamendi valimised
Riigikogu valimised
2014-08-01 08:34:22
Täiendav info SIIN...
Loe edasi..

2014-07-31 08:27:56
Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maa...
Loe edasi..


Arhiveeritud uudised


Põdrala teataja nr. 1/2014
Põdrala teataja nr. 4/2013
Põdrala teataja nr. 3/2013
Põdrala teataja nr. 2/2013
Põdrala teataja nr. 1/2013
Põdrala teataja nr. 4/2012
Põdrala teataja nr. 3/2012
Põdrala teataja nr. 2/2012
Põdrala teataja nr. 1/2012
Põdrala teataja nr. 4/2011
Põdrala teataja nr. 3/2011
Põdrala teataja nr. 2/2011
Põdrala teataja nr. 1/2011

• Põdrala teataja arhiiv
Valimised 2013

Tulu deklareerimine



Valgamaa Turismiveeb



© 2005 Põdrala Vallavalitsus tel. 7 679 730 faks 7 679 731 aivar@podrala.ee Riidaja, 68716 Valgamaa  
Design Copyright © 2005 Maido Parv