Üldinfo Volikogu Vallavalitsus Kultuur Haridus Turism


Turism

Looduslikud vaatamisväärsused



Kaubi kaasik (ka Nopsi kaasik) asub Valgamaal Põdrala vallas Viljandi-Pikasilla maantee ääres. Kaitseala on moodustatud 1974. aastal. Looduskaitse objektina on tal peamiselt maastikku ilmestav funktsioon. Metsatukk asub madalal veelahkme künnisel Õhne jõe ja Võrtsjärve vahel. Järelkasvus esinevad üksikpuudena kuusk, vaher ja saar. Alusmetsas on esindatud pihlakas, paju, kadakas, sarapuu, türnpuu, toomingas. Alustaimestikus domineerivad metskastik ja kilpjalg. Ala pindala on 2 ha.

Lõve park asub Lõve külas Viljandi-Tõrva maantee läheduses. Endine mõisapark. Praegu hooldab seda Lõve küla selts. Pargi reljeef põhjaosas on tasane, park asub väikesel platool, mis on ümbritsevast maastikust veidi kõrgemal. Pargist kirdesse jääv parkmets on pargist veidi madalamal. Pargi põhiosast läände on järsk langus, loode osas asetsev tiik asub oru põhjas. Algse barokse luksusliku peahoone juurde kuulus 18. sajandi lõpus väike ehisaed, mis oli piiratud ilmselt regulaarsete alleedega. Vabakujuline park on rajatud 19. sajandi keskel.



Keskmise suurusega pargist (5,6ha)on säilinud üksikud regulaarsete alleede fragmendid baroksest kujundusest. Esiväljak on avar, poolkaare kujuline, piiratud puudereaga, servas säilinud fragment umbes 200-aastast pärnaalleed. Tagaväljak kordab esiväljaku motiivi, väljaku keskel aktsendiks halli pähklipuu paar. Pargi põhiosa nagu koosnekski suurtest pargiaasadest, mis on piiratud puude ridadega. Peahoonelt on olnud avatud vaated maastikku all orus asuvale tiigile, millel on saar, aktsendiks saarel põlistamm. Tiigi vastas oru nõlval asub lehise tukk, mis nagu markeeriks mõisa asukohta maastikus. Pargi juurde kuulub parkmets, mis on rajatud von Anrepite matusepaiga ümber (asutatud 1773). Peahoone poolne osa on puhas tamme puistu üksikute ebatsuugade, kuuskede ja kaskedega. Parkmetsa seob pargi põhiosaga suur pargiaas, kus ühendatavaks lüliks maastikus on vabalt asetsevad põlitamme grupid ja üksikpuud. Mõisa viib maanteelt puiestee, mis väikese tõusuga suundub peahoone asukoha ette, hargnedes seal kaheks. Alles on lehiste juurest mõisasüdamesse viinud munakivitee. (pargiankeet, 2002)

Palakmäe ajutine kaitseala (NATURA 2000 raames) – Õhne jõe piirkond Leebiku sillast kuni Valga-Viljandi maakonna piirini).

Pikassilla palu (rahvasuus ka Pikasilla pedastik, Pikasilla pedanik) - kaitseala asub Valgamaal Põdrala vallas. Kaitse all 1974. a-st. Asub korrapäratu, lainja laega kõrgendiku lael ja idanõlval. Abs kõrgus küündib 53 m-ni. Valdavalt on tegu üle 100-aastase männikuga, kohati saavutab ülekaalu ka kuusk. Järelkasvuna esineb ka tamm, vaher ja kask. Kasvukohatüüpidest valitseb jänesekapsa-pohla tüüp, lõunaosas ja jalamil ka jänesekapsa tüüp. Omab väärtust maastiku ilmestamisel ja kohaliku puhkealana. Kaitseala pindala on 26 ha. Kunagi planeeriti sinna ehitada sanatoorium. Rahvasuus kutsuti ühte jalutamiseks sobivat metsasihti Õhkamiste alleeks.

Riidaja männikud asuvad Valgamaal Põdrala vallas. Ala võeti kaitse alla 1976. aastal. Puistud asuvad Väikese-Emajõe vasakul kaldal, laugel jõe oru nõlval. Kasvukohatüübilt pohl üleminekuga jänesekapsa-pohla kasvukohatüübiks. ~125 a vanused männid. Puistutel maastikuline ja genofondi kaitseline eesmärk. Ala pindala on 25 ha. (Mulle tundub, et asukohamääratlus pole täpne, aga uurin seda edaspidi).

Riidaja park – asub Riidaja külas ning ilmestab Riidaja mõisakompleksi. Üks liigirohkemaid parke ümbruskonnas. Üksikobjektina on eraldi kaitse all Riidaja tamm.
Algne park oli regulaarne, suure barokse ehisaiaga peahoone taga, rajatud 18. sajandi II pooles pärast peahoone valmimist 1762. aastal. Park rekonstrueeriti vabakujuliseks 19. sajandi keskel. Suur park 11,8 ha on üldjoontes vabakujuline. Peahoone esine esiväljak on suur, piklik, ebasümmeetriline muruplats, mis on ümbritsetud sissesõiduteega . Säilinud on mõned väljakut ümbritsenud kivipostid. Ringteele pääses alleelt läbi väravaehitise. Riidaja mõisas on suur osa häärberi ümbrusest ümbritsetud kiviaiaga. Väravaehitus on lihtne, 2 kiviposti koonusekujulise tipuga. Esiväljak on suletud loodest, kagust ja lõunast hoonete frondi ja kivimüüriga, ülejäänud osas vabakujuliste puudegruppidega. Tagaväljak, endine barokne ehisaed, on piiratud kivimüüriga. Säilinud on sellest ajast vanad elupuud, mille all sammaldunud veskikivid. Väljakut on rikutud juhuistutustega, eriti hulganisti on kooli poolt juurde istutatud ilupuid ja –põõsaid. Peahoone taga on terrass, mille ees kaks elupuud. Tagavälju kõrvale, kiviaia sisse jääb endine puuvilja- ja marjaaed. Pargi põhiosa on peahoone vahetus läheduses poolavatud, asub nõlval. Peahoone kohal on suur hobuseraua kujuline põhjaveetoiteline tiik, mis on jäetud täiesti avatuks. Pargi kaugem osa on tihe, metsailmeline. Selle pargiosa poolitab hästi sügav piklik pargiaas. Pargi põhiosa läheb kirdest sujuvalt üle parkmetsaks. Lõunaosa on olnud varem poolavatud pargimaastik, mis ulatunud idapiiril oleva suurema vabakujulise põhjaveetoitelise tiigini. Tammede reaga on piiratud pargi põhiosa loodest. Pargi juurde kuulub ka majandushoonete juurest algav üle põldude parkmetsa suunduv tammeallee. (Pargiankeet, 2002)

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel on 2007.aastal koostatud OÜ Artes Terrae poolt Riidaja mõisapargi heakorrastuse põhiprojekt, mille alusel on tulevikus võimalik parki sihipäraselt hooldada ja kujundada.
Projekt on heaks kiidetud Valgamaa Keskkonnateenistuse, Muinsuskaitse ameti ja Põdrala Vallavolikogu poolt.


Väike-Emajõgi - kogu valla ulatuses.

Helme jõe org, Murikatsi. Omab põhiliselt esteetilist väärtust. Helme jõgi on puhtaveeline kiirevooluline tugevalt looklev jõgi. Jõelamm on üsna kitsas ja järskude kallastega, millel leidub paiguti maalilisi talusid ja väikekülasid, kohati on kaldad kaetud ürgilmelise metsaga. Murikatsi küla on huvitav ajaloolise asustusstruktuuri säilimise poolest. Piirkonda kavandati ratsaturismi (Helme vallast algav rada peaks läbima ühe osana jõeoru kaunimaid paiku).
Kuna piirkond on valla kõige vahelduvama reljeefiga ala, oleks perspektiivne rajada suusarajad, mille trasse võiks suvisel ajal kohaldada mägirattaga sõitmiseks. Hetkel pole selleks finantse planeeritud. Ilmselt tuleks lahendada ka omandiprobleeme. Vaja oleks teostada geoloogilisi uuringuid, et vältida erosioonist tulenevaid probleeme, mis samalaadsetele järskudel nõlvadel paiknevatele rajatistele mõnel pool mujal Eestis on muret valmistanud. Miinuseks on paikkonna eraldatus ja kaugus suurematest keskustest, ühistranspordiga kättesaadavus kehv, ligipääs mööda kohaliku tähtsusega kruusateid, mille läbitavus pole alati kõige parem.

Riidaja ümbrus Reti külast Vanamõisa külani. Omab esteetilist ja ajaloolist väärtust. Reti küla on säilinud tüüpilise ridakülana. Talukohad on valdavalt asustatud ja põllud haritud, on õnnestunud vältida võsastumist. Seetõttu on säilinud külamaastiku traditsiooniline ilme. Riidaja külas on vaatamisväärsuseks mõisakeskus ja park, viimane vajab täiendavat korrastamist. Seoses Võrtsjärve Talimängudega loodi parki suusarajad ning Riidaja küla kõrval asuvasse Lahtre kruusakarjääri on võimalik rajada sobivad nõlvad kelgutamiseks ning reesõiduks. Vallavalitsuse hoone juures asub tiik, millel kohalikud lapsed saaksid uisutamas käia.
Riidajast Kungi küla poole avaneb mitmeid ilusaid vaateid, kohati on selge ilmaga näha isegi Väike-Emajõe Puka valla poolne orunõlv. Vaate avamiseks tuleks teha hooldusraiet.

Õhne jõgi. Jõeorg on säilitanud ürgse ilme, kaldad on kohati pikalt kaetud metsaga. Jõgi voolab laial luhal, on väga looklev. Jõge pole eriti kraavitatud. Tõrva linnast kuni Võrtsjärveni on vooluhulk aastaringselt piisav kummipaadi- ja süstamatkamiseks. Selleks oleks vaja puhastada jõesäng sinna aastatega kuhjunud rägast, kohati niita põhjataimestikku. Jõeluhal paiknevad niidud on praegu hooldamata, vajaksid niitmist, kohati võsaraiet. Luhaniitudel on palju kauneid kohti, kuhu saaks rajada matkajatele laagriplatse. Seejuures tuleb arvestada siiski kevadiste üleujutustega, mille ajal jõelamm suures ulatuses veega kattub.



Õhne jõgi linnulennult

Lisaks eelnimetatutele on veel mitmeid arengueeldustega piirkondi. Suurima potentsiaaliga on ilmselt Pikasilla küla oma lähiümbrusega. Sealne staadion on hästi hooldatud, ent suuremate ürituste läbiviimseks tuleks siiski mõningaid töid teostada (rajada tribüüne jne.). Suhteliselt lihtsalt korrastatavad on kõrval-asuvad ujumiskohad, mis on ka vastavalt nõuetele märgistatud. Vähese külastatavuse tõttu pole veel vetelpäästeteenistust. 2006.a rajati jõesadamasse randumissillad, kus Väike-Emajõe suure sügavuse tõttu saavad maabuda ka suuremad laevad. Sadamast saab korraldada huvireise Võrtsjärvele ja selle saartele (2006.a suve lõpus suure põua ja veetaseme langusega seoses need küll ajutiselt katkestati). Teatavad piirangud on kehtestatud mootorveesõidukitele, kuna tegu on mitmete kalaliikide tähtsa kudemisalaga. Pikasilla külal on võimalusi areneda puhkekeskuseks, mis pakuks ka kohalikust laiemat huvi. Sellest seisukohast on soodne ka küla asend mitme maantee sõlmpunktis ning hea ühendus mitmete linnadega (Viljandi, Tartu). Suvilaomanikud ja kohalikud elanikud, kes enamikus on pensionärid, eelistavad siiski eelkõige vaikust, mida pakub paiknemine linnakärast eemal.

Rubina looduskaitsela
1923 ha Rubina looduskaitsela loodi 2005.a Valgamaa Põdrala ja Helme valla ning Viljandimaa Karksi ja Tarvastu valla piiresse eesmärgiga kaitsta Natura 2000 mõistes olulisi taime- ja loomaliike, Rubina sood ja Veisjärve. Rubina kaitsealal on kolme I kategooria kaitsealuse liigi ja kahe II kategooria kaitsealuse liigi elupaigad ja rändlindude peatuspaigad. Lisaks leidub kaitsealal omapäraseid raba- ja metsamaastikke. Rubina looduskaitseala maa- ja veeala jaguneb kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.


Looduslikud vaatamisväärsused
Ajaloolised vaatamisväärsused
Kuulsad inimesed
Pikasilla puhkeala
Turismitalud
Võrtsjärve piirkonna turismi arengukava
2017-09-18 09:08:02

Riidaja käsitööring alustab uut hooaega
kolmapäeval, 20. septembril 18.00
ho...
Loe edasi..

2017-09-13 01:58:25
Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutam...
Loe edasi..


Arhiveeritud uudised


Helme Kihelkonnaleht 06/17
Helme Kihelkonnaleht 05/17
Helme Kihelkonnaleht 04/17
Helme Kihelkonnaleht 03/17
Helme Kihelkonnaleht 02/17
Helme Kihelkonnaleht 01/17
Helme Kihelkonnaleht 12/16
Helme Kihelkonnaleht 11/16
Helme Kihelkonnaleht 10/16
Helme Kihelkonnaleht 09/16
Helme Kihelkonnaleht 07/16
Helme Kihelkonnaleht 06/16
Helme Kihelkonnaleht 05/16
Helme Kihelkonnaleht 04/16
Helme Kihelkonnaleht 03/16
Helme Kihelkonnaleht 02/16
Helme Kihelkonnaleht 01/16
• Põdrala teataja arhiiv

Innove rajaleidla

Meie vald kuulub ka Mulgimaa koosseisu

Valimised 2013

Tulu deklareerimine



Valgamaa Turismiveeb



© 2005 Põdrala Vallavalitsus tel. 7 679 730 faks 7 679 731 aivar@podrala.ee Riidaja, 68716 Valgamaa  
Design Copyright © 2005 Maido Parv